Milleks energiamärgis? Korteriühistule?

Energiamärgise süsteem rakendus 1. jaanuarist 2009. Energiatõhususe direktiivi rakendamiseks ette nähtud kolmeaastane üleminekuaeg on nüüd läbi. Mida see tähendab? Kellele seda vaja on? Milleks? Õigusaktides ja konsultantide kommentaarides on kõik kirjas ja siinne arvamusblogi ei pretendeeri kõigile vastustele.

Aga vastuseid jagati Ehitusala seminaril, eile IT Kolledzi majas. Saalitäis spetsialiste on taas ühe koolituspäeva jagu teadmiste võrra rikkam ja söakamad said ka suud puhtaks küsitud.

Lektorite, energiatõhususe valdkonna diplomeeritud spetsialistide, räägitud teemad: energiamärgis, nõuded, määrused, energiaaudit, volitatud energiaaudiitorid, enenergiasääst, hoonete kütmine ja kütuse valik, energiatarbe mõõtmine. Konspektid ja tunnistused, kohvi ja küpsised – kuuluvad samuti seminari juurde. Vaata lisaks – sisu ja pildid.

Järgmise seminari teema on loogilise jätkuna Fassaadide ja katuste soojustamine ja renoveerimine.

* * *

Aga ikkagi – Energiamärgis! Milleks? Kuidas? KELLELE? Mulle öeldi, et energiasäästu teemal peaks rääkima korteriühistutele. Et neile on energiamärgist vaja ja neile oleks ka koolitust väga vaja. Ma olen nõus. Korteriühistute otsustajatele oleks vaja jagada teadmisi hoonete haldamise tehnilistel teemadel. Energiatõhususest sealhulgas.

Miks peaks ja oleks? Miks ma kirjutan korteriühistute koolitamisest tingivas kõneviisis? Sest see on üks igipõline valulaps. Ma ei ole kohanud inimest, keda sõna “korteriühistu” ei paneks ohkama. Samuti, nagu ma ei ole kohanud korteriühistute juhte – hoonete haldamise ja renoveerimise teemalistel avalikel koolitustel.

Enam kui kümneaastase praktika juures pean kahetsustundega möönma, et – peale mõne üksiku reeglit kinnitava erandi – korteriühistute juhid ehitusala koolitustel lihtsalt ei käi. Püütakse läbi ajada “oma jõududega”, küsida “oma ehitajalt” või veeretada otsustamine hooldusfirmale. Kuid sellest ei piisa. Otsustamine on korteriomanike õigus ja valitud juhid peavad valdama teadmisi, mida jagatakse ehitusala seminaridel.

Siinkohal võib olla vastuvaidlejaid. Et Korteriühistute liit ju ikka korraldab midagi. Just nimelt, midagi. See organisatsioon, kui valulaste mureühendus, on haaranud endale vahendaja monopoli, et ühistute kontakte tootjatele, müüjatele ja ehitajatele edasi müüa. Kui mittetulundusühingu koolitus teenib pelgalt kommertseesmärke, siis ei ole sellel sisu ja teadmised kannatavad kahju.

Jaa, jaa, muidugi meil on ju kapitalism ja majandus ja langus ja konkurents ja nii edasi. Kuid mittetulundusühinguid ühendava mittetulundusühingu äritegevus, juhul kui see just on vajalik nende mittetulunduslike sihtide saavutamiseks, ei tohiks siiski hakata varjutama seda mitteärilist eesmärki. Sügavam diskussioon korteriühistute koolitamise teemal võiks olla siinsete muljete jätkuks, sest siinkirjeldatu on vaid pinnavirvendus.

Korteriühistute liikmed – saatke oma juhte praktilistele ehitusala koolitustele, sellest sõltub hoonete tehniline seisund ja elanike tervis.

* * *

Ma kirjutan seda lugu oma linnaäärses korteris. Olen korteriühistu liige. Akna taga on vahva talveilm, paar kraadi külma ja härmas puud. Korteri radikas huugab kuni kõrvetamiseni. Ülekütmine kajastub arvel. Toa välissein on külm ja niiske, külmasillad on toonud kastepunkti kriitiliselt lähedale sisepinnale ja kondensniiskus on võtnud toanurgas hallituse kuju. Pereliikmete tervis teeb mulle muret.

Energiamärgist meie kortermajal ei ole. Energiaauditit ei ole tehtud. Maja fassaad vajab soojustamist. Kahju, kui sellele lähenetakse taas põhimõttel – lööme plekiga üle ja paneme midagi vahele, enne võtame kolmest firmast pakkumised. Kurb. Ma kutsusin meie korteriühistu juhte Energiatõhususe koolitusele – tulge tasuta, tulge kasvõi kümnekesi. Ma ei tea mis põhjusel, aga nad ei saanud tulla.

Kirjutas Peeter. 21. jaanuar 2009

Kommenteeri