Meie Põhuteater

1. oktoobril 2011 avati NO99 Põhuteatri uksed linnarahvale viimast korda kaemiseks, et seejärel black box lõplikult sulgeda.

Põhuteatri maja, ehituse ja arhitektuuri eksperiment Skoone bastionil, kestis viis kuud. Täpselt teatritegijate plaani järgi, maist oktoobrini.

On seda vähe või palju? Arhitektuuri kohta vähe, arvavad mõned, aga teatri kohta … Lavastuse, installatsiooni, eksperimendi, musta kuubiku ja põhumaja kohta? Kas arhitektuur on ajalik või ajatu? Aga teater? Kõik kaob, mõni asi on veidi püsivam.

Teatrimajast väljudes jääb näppu vaid kavaleht. Kuhu etendus kadus? Teatri ime on sarnane sellega, no näiteks, mida me teeme Ehitusala seminaridel, kus pildid ja sõnad hõljuvad ruumis ja see ongi väärtus.

Ehituskunsti ime sündis Põhuteatris läbi lavastuse. Hoone kõrgus ja kestvus, tulepüsivus ja energiatõhusus ei olnud imelised. Põhust sein oli vaid dekoratsioon. Milline teine lavakujundus ja teatridekoratsioon on pälvinud sellise surematu kuulsuse – ka nende jaoks, kes teatrisse ei jõudnud? Teater tegi ehitise uhkeks ja näitas, et arhitektuur on kunst.

Etendus on selleks korraks läbi ja must kuup tühjaks tehtud. Sündmus jääb meelde ja hinge. Midagi ei ole kadunud.

Põhuteater 1.05.2011-1.10.2011. Saluut NO99 ja Salto. Foto: SRIK.

Kirjutas Ehitusala. 5. oktoober 2011