Lumi ja jää lamekatustel

Lumerohke ja külm talv kasvatab katustele tavapärasest paksema lumekihi ja pikad jääpurikad. Räästas rippuvad massiivsed jääpurikad viitavad ilmselgelt katuse alasoojustusele – viilkatusega hoonetel soojustamata pööningule. Jääpurikad näitavad alasoojustatud tarindeid paremini kui mistahes aparaadid.

Jääpurikad
Jääpurikatega on asi suhteliselt selge. Seal, kus nad kujutavad ohtu inimestele või kellegi varale tuleb nad eemaldada. Kui tahetakse jääpurikatest alaliselt lahti saada, siis tuleb katuslagi või pööning lisasoojustada. Tasub kaaluda, kas maksta igaaastase purikate eemaldamise eest ja elada iga talvises kahjunõuete hirmus või teha ühekordne suurem investeering lamekatuse või pööningu lisasoojustamisse. Kõige hullem on see, kui vigastada saavad inimesed. Halvemal juhul võib juhtuda, et hoone valdaja maksab kellelegi eluaegset invaliidsust. Kahjuks on Eestis esinenud ka jääpurikatega seotud surmajuhtum. Kui palju on olnud kergemaid vigastusi või nappe pääsemisi ei tea keegi. Jääpurikatega seotud kahjunõudeid on hoone omanikel tulnud kanda.

Lumi
Mida aga teha lumega? Kui katuse aluskonstruktsioon on tugev, katus karralikult soojustatud ja kaetud kaasaegse kahekihilise hüdroisolatsiooniga, siis üldjuhul ei juhtu midagi. Nõukaaegsete kortermajade konstruktsioonid on üldjuhul suure tugevusvaruga ja kannatavad sageli isegi lisakorruse väljaehitamist. Seepärast taluvad nad ka lumemassiive.

Teine lugu on kaasaegsete hoonete katustega. Eriti terasprofiil ja puitalused on tehtud nö miinimumprogrammi järgi. Kandekonstruktsioonide  kohta ei ole pädev sõna võtma, kuid kasutatavad plekkprofiilid on valitud sageli võimalikult väikese paksuse ja harjakõrgusega. Seetõttu tekkivad nendes lumemassiivide alla suured läbipainded. See võib tekitada suuri pingeid hüdroisolatsioonile ja aurutõkkele, samuti kinnititele. Sageli on kasutatud liiga väikesse survetugevusega soojutusmaterjale, mistõttu pinged materjalidele suurenevad veelgi. Suurematele koormustele ei pruugi materjalid vastu pidada ja kevadel võime avastada katuse lekked. Halvemal juhul võivad nn “säästukonstruktsioonid” kokku kukkuda.

Puit- ja terasprofiilalusel katused vajavad üldjuhul suurema lume eemaldamist katuse pinnalt. Kas on ka ohtu aluskonstruktsioonidele tuleks küsida pädeva ehituskonstruktori käest. Kui ehitusaegne dokumentatsioon on korrektne ja vastab tegelikkusele, siis on maksimaalset lubatud lumekoormust kerge teada saada.

Kaasaegsed kummibituumenist rullmaterjalid on üldiselt vastupidavad nii madalatele temperatuuridele kui ka suurtele koormustele. Nende venivus on üldjuhul piisav talumaks suuri lume ja jää koormusi.
_

Lume ja jää eemaldamine katuselt

Kuidas lamekatuselt lund eemalda?
Üldjuhul pole lamekatuselt lund ega jääd vaja eemaldada. Eemaldamine tuleb kõne alla, kui on tekkinud liigne koormus konstruktsioonidele või on karta lume/jää kukkumisel tekkivaid ohtlikke olukordi. Lume eemaldamiseks tuleb kasutada ümardatud nurkadega plastlumelabidat. Lund ei ole tarvis tervenisti eemaldada vaid võib vabalt jätta ca 10 cm kattekihi alles. Sellega välditakse lamekatuse hüdroisolatsioonile  tekkivaid vigastusi. Lume osalisel eemaldamisel (näiteks käiguteed) tuleks vältida lume kuhjumist ühte kohta.

Äravoolukaevude juures tuleks püüda lumi täielikult eemaldada.

Hüdroisoleeritud vertikaalpindade (parapetid, seinad, läbiviigud) ümbert lume eemaldamisel tuleb olla eriti ettevaatlik, sest vertikaalpindu on väga kerge vigastada. Parem oleks vertikaalpindade äärest jätta lumi paarikümne sentimeetri ulatuses puutumata. Kui lumekiht on nii kõrge, et see ületab vee isoleerimise piiri (üldjuhul 30 cm) tuleb lumi kõigepealt vertikaalpinna lähedalt eemaldada ja viimases järjekorras ettevaatlikult vertikaalpinna ümbrusest eemaldada. Kuna pealmine lumekiht on üldjuhul pehmemast lumest saab seda teha harjaga.

Kehtiva garantiiperioodiga katustel tuleb arvestada, et mehhaanilised vigastused ei kuulu garantii alla, isegi siis mitte, kui nad on tekitatud katuse hoolduse käigus.

Lume ja jää eemaldamisega tegeleb enamus katusefirmasid ja ka paljud üldehitusfirmad. Viimasel ajal kuulutavad lume ja jää eemaldamise teenustest isegi suurte rahvusvaheliste ehituskontsernide Eesti esindused.

Jää eemaldamine
Jää eemaldamine võib osutuda vajalikuks kui ta takistab vee äravoolu või kipub ummistama äravoolukaeve. Jääd võib eemaldada vaid gaasileegi, kuumaõhupuhuri või kuuma vee abil, mitte kunagi aga mehaaniliselt raiudes. Gaasileegi või kuumaõhupuhuriga jääd sulatades tuleb olla ettevaatlik, et lisaks jääle ei hakkaks sulama katusekattematerjal.

Jää ja lume mõjude vältimiseks oleks soovitav paigaldada äravooludele, vihmaveerennidele ja katuseneeludesse/räästale elektrilised küttekaablid.

Lume eemaldamiseks tuleks pöörduda eelkõige katuse- või ehitusfirma poole, kelle on vastavad kogemused, kes teavad tööga seotud ohtusid ja kes on võimelised ka juhuslikke vigastusi parandama.

Lamekatuse ülevaatus
Karmi talve järel tuleks lamekatuse seisukorda kindlasti kontrollida. Kõige parem oleks seda lasta teha mõnel eriala spetsialistil, kelle on suured kogemused, kes tunneb hästi materjale ja on võimeline nägema katuse võimalikke nõrku kohti. Tavainimese silmale võivad osad probleemid jääda nähtamatuks.

Katuse ülevaatuse kohta tuleks koostada akt, kus on ära märgitud puudused. Kui katusel kehtib garantii ja lumekoormus on normide kohane, saab üldjuhul probleemsed kohad korrastada garantiikorras. Teistel juhtudel tuleb need tööd tellida. Kehtiva garantiiga katuseid tuleks kindlasti üle vaadata koos töövõtjaga (garantii andjaga).

Alo Karu, 51978901
Tehnikamagister, ehitusekspert hoone piirdetarindite alal

Kirjutas Ehitusala. 10. jaanuar 2011