Ehitusala

Kellele? Ellujäänutele. Tuleohutus on, ja peabki olema, oluline kõigile meile, kes tule- ja vingussõjas seni puutumata on jäänud.

Karm ja õiglane on suunata kõiki inimesi mõtlema tuleohutusele. Tikkudega ei tohi mängida jah, aga tuleohutus tähendab palju enamat, kui vaid keeldude kehtestamist ja normide täitmist. Ohutu keskkonna loomise eest vastutame meie kõik – projekteerijad, ehitajad, kinnisvara haldajad, riigiametnikud, koristajad ja koolitajad.

Julm ja ebaõiglane on see, et meie vähearvuline rahvas on tulesurmadele nii aldis. Eesti on Euroopas esikohal tuleõnnetustes hukkunute poolest. Ilmselt on see statistiline näitaja arvutatud suhtes rahvaarvuga ja ma ei hakka siia otsima viiteid täpsetele numbritele. Iga elu on tähtis. Mõtle endale ja oma lähedastele. See kohutav esikoht on ju tegelikult viimane koht. Me, ellujäänud, peame püüdlema paremuse poole. Elus inimesed on olulised, sest meid, jah meid on võimalik veel päästa.

Tuli kõrvetab, suits tapab. Tule eest on lihtsam eemale põigata, suitsuving hiilib ligi märkamatult. Tulekahju esimesed minutid on otsustava tähtsusega. Spetsialistid väidavad nii ja neil on õigus, sest neil on sõna otseses mõttes tõsi taga. Päästeametnikud ehk maakeeles lihtsalt tuletõrjujad, sukelduvad suitsu ja tule sisse iga päev. Ja iga päev tuuakse sealt keegi välja. Vahest on siis juba liiga hilja.

Tuletõrjujate töö on ränk. Aga miks siis meil Eestis on need mehed – tänu väärt elupäästjad – nii alahinnatud? Tukitorkijaid peetakse krimisaate staarideks, õhtuse teleshõu tahmasteks tegelasteks, kellele ei peagi rohkem palka maksma? Ma ei ole seni aru saanud, miks Ameerikas on tuletõrjujad (muide, neid on seal rohkem, kui Eestis elanikke) sangarid, supermehed ja kõigi naiste lemmikud, aga Eestis on pritsimehe võrdkujuks – “poolpurjus priitahtlik veeraiskaja”?

Kas suitsuandur päästab? Jah. Kui suitsuandur on paigaldatud õigesti, on lootust, et sellest võib olla kasu. Mina “testisin” kodus suitsuandurit – ketaslõikuri ving pani tulekahjusignalisatsiooni nii kiledalt lärmama, et see kostis isegi lõikurist üle ja ma olin sunnitud anduri laest maha rebima, sest seda ei saanud välja lülitada. Nüüd on vaja kiiresti otsida uus ja parem (milline?), kinnitada see õigesse kohta (kaugus valgustist ja seinast, kõrgus, ligipääsetavus – kus need mõõdud leiaks?), ja hoolitseda, et see ka toimiks (kui kaua see patarei kestab?).

Tegutseda on vaja, ainult mõtlemisest ja rääkimisest ei piisa. Lahendused on olemas, normid on olemas ja neid peab rakendama. Kui lahenduse leidmine tundub keeruline või raske, aega- ja rahanõudev, tuleb otsida võimalusi ja abi.

Konsultandid ja spetsialistid on abiks, koolitus on võimalus. Inimeste elu päästmine on seda väärt.