Ehitusala INFO

Ehitamine ehitusseaduse mõistes on ehitise püstitatamine, laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemide muutmine, lammutamine.

Ehitise laiendamine toimub juurde-, peale- või allaehitamise teel. Ehitise rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine.

Ehitustegevuse alustamiseks peab kohaliku omavalitsuse poolt olema väljastatud ehitusluba, väiksemahuliste tööde puhul kirjalik nõusolek. Ehitusloa eelduseks on ehitusprojekt. Kirjaliku nõusoleku puhul võib kohalik omavalitsus projekti nõuda, kui ta seda vajalikuks peab. Enne ehitamise alustamist peab omanik esitama kohalikule omavalitsusele ehitamise alustamise teatise.

Ehitise valmides peab omanik taotlema sellele kasutusloa, mille väljastab samuti kohalik omavalitsus.

Omaniku kohustused ehituse ajal

Kinnisvara omanikuks olemisega kaasneb hulk kohustusi. Nii peab ka ehitustegevuse käigus omanik tagama teatud ülesannete täidetuse. Paljud neist võib anda lepinguga täitmiseks ehitajale või projekteerijale.

Omanik peab tagama ehitusloa või kirjaliku nõusoleku olemasolu, kui need on nõutavad. Infot selle kohta, kas ehitusluba või kirjalik nõusolek on nõutavad, saab kohalikust omavalitsusest. Ehitise omanik peab tagama ka kasutusloa olemasolu, kui see on nõutav.

Samuti peab omanik tagama ehitusplatsi ja selle ümbruse korrashoiu ning peab võimaldama ehitusjärelevalve ja riikliku järelevalve juurdepääsu objektile.

Oluline on ka omaniku kohustus säilitada kõik ehitamisega seotud dokumendid. Ehitusega seotud dokumente on vaja hilisemateks korrashoiu- ja remonditöödeks ning ka ehitisega toimunud avariide põhjuste uurimisel.

Omanikujärelevalve teostamise kogu ehitamise ajal peab samuti tagama omanik. Omanikujärelevalve tegija peab üldreeglina olema registreeritud majandustegevuse registris. Samuti peab omanik jälgima, et ehitaks isik, kellel on see õigus (st on registreeritud majandustegevuse registris). Üksik elamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet ja väikeehitist võib omanik enda tarbeks ehitada ise.

Ehituse alustamise teatise peab omanik esitama kohalikule omavalitsusele kolm päeva enne ehitamise algust. Teatist pole vaja esitada väikeehitise ehitamise korral.

Teatud juhtudel peab omanik panema nähtavale kohale kogu ehitamise ajaks informatsioonitahvli, milles sisaldub informatsioon ehitise, ehitusloa, ehitamise alustamise aja ja lõpetamise tähtaja, projekteerimisettevõtja, ehitusettevõtja ja omanikujärelevalve tegija kohta.

Ehitustööde tegija

Ehitamine peab toimuma vastavalt projektile. Lisaks peab ehitaja jälgima, et teostatud tööd vastaksid nõutud kvaliteedile, et oleks tagatud ohutus ning korrashoid ehitusplatsil.

Ehituse käigus peab ehitaja tööd dokumenteerima. Koostatavateks tehnilisteks dokumentideks on:

  1. Ehitusprojekt ja selle muudatused
  2. Ehitustööde päevik, kus peavad olema kajastatud tööpäeva mõjutavad tegurid, nagu näiteks ilm, konkreetsetel töödel rakendatud ehitajad, kasutatavad seadmed, ehitustööde korralduse iseloomustus, järelevalve käigus tehtud märkused jne. Ehitustööde päevikut täidetakse iga päeva kohta ja see peab olema kättesaadav ehitusplatsil.
  3. Kaetud tööde aktid, mis koostatakse nende konstruktsioonide või ehitise osade kohta, mis kaetakse järgmistel ehitusetappidel. Sellised osad on näiteks hüdroisolatsioon, soojusisolatsioon, raudbetooni armatuur jne.
  4. Töökoosolekute protokollid
  5. Teostusjoonised
  6. Ehitise geodeetilise mahamärkimise akt
  7. Ehitise vaheetappide ja eritööde vastuvõtu aktid
  8. Lõppülevaatuse ja garantiiaja järgse ülevaatuse aktid
  9. Ehitise ekspertiisi tulemusena koostatud ekspertarvamus
  10. Muud ehitust iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks toodete vastavussertifikaadid

Ehitustööde tellija

1. EHITUSSEADUS
Oluline on tunda ehitusseadust, kus on sätestatud rida õigusi ja kohustusi nii tellijale kui ehitajale. Nende õiguste teadmine ja kohustuste täitmine aitab ära hoida asjatut raha- ja närvikulu.

2. EHITUSLUBA
Enne ehitustegevuse algust tuleb välja selgitada, kas kavandatavate tööde jaoks on vaja kohaliku omavalitsuse ehitusluba või kirjalikku nõusolekut. Sellele saab vastuse ehitusseadusest või kohalikust omavalitsusest.

3. USALDUSVÄÄRNE EHITUSETTEVÕTJA
Enne ehitustööde tellimist puututakse tavaliselt kokku hinnapakkumistega. Hinnaküsimise ettevalmistamisel on oluline see võimalikult detailselt lahti kirjutada, et saada omavahel võrreldavaid pakkumisi. Tingimata tuleks kontrollida, kas tegemist on ehitustöödega, mis eeldavad ettevõtjalt majandustegevuse registri (MTR, varem RETTER – Riiklik Erinõuetega Tegevusaladel Tegutsevate Ettevõtjate Register) registreeringut. Register on avalik ning võimaldab veenduda, et ettevõtja omab vastavate tööde tegemise õigust.
Ehitusettevõtja valimisel tasub silmas pidada, et odavaim pakkumine pole tingimata parim. Tasuks uurida ka ettevõtja majanduslikku tausta näiteks AS Krediidiinfo kodulehelt.

4. OMANIKUJÄRELEVALVE KAITSEB TELLIJAT
Kui ehitatakse väikeehitist, üksikelamut, suvilat, aiamaja, taluhoonet, ehitise teenindamiseks vajalikku rajatist, riigisaladusega seotud või riigikaitselist ehitist, võib ehitise omanik teostada omanikujärelevalvet ise. Muudel juhtudel on omanikul kohustus tagada vastavat õigust omava ettevõtja poolt teostatava omanikujärelevalve olemasolu kogu ehitustööde käigus. Omanikujärelevalve peamiseks ülesandeks on jälgida ehitaja nõuetekohast ehitamist ning vajalike dokumentide koostamist ehk teisisõnu kaitsta omanikku, kes üldjuhul on ehitusalal võhik. Tellija, kes ei ole ehitusala spetsialist, võib omanikujärelevalvet teostada lihtsamate ja väikesemahulisemate ehitustööde korral. Omanikujärelevalve teostaja kohustusi on tellijal kasulik teada, et osata vastava teenuse osutajalt nende täitmist nõuda. Nimetatud kohustused on toodud Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määruses ehituse omanikujärelevalve kord.

5. TELLIJA JA EHITUSETTEVÕTJA VAHELINE LEPING
5.1 Lepingu osad
Ehitustööde tulemuse määrab suurel osal ettevõtjatega sõlmitud leping, mille koostamisel tuleb jälgida, et lepingus saaks fikseeritud kõik soovitud tulemuseni jõudmiseks vajalik. Ehitaja poolt pakutava mõneleheküljelise standardlepinguga ei tuleks piirduda. Tellija elu lihtsustamiseks on oma ala spetsialistid välja töötanud rida lepingu üldtingimusi:

1. Ehituse töövõtulepingu üldised tingimused
2. Omanikujärelevalve käsunduslepingu üldtingimused
3. Ehituse alltöövõtu üldised tingimused
4. Juhtimislepingu üldised tingimused
5. Konsultatsioonilepingu üldised tingimused

Neid tingimusi ei pea ümber kirjutama, vaid neile tuleks lepingus viidata kui lepingu lisadele. Kuna ehitus on arenev valdkond, siis nimetatud tingimusi aeg-ajalt uuendatakse. Seega on lepingus oluline märkida, millisele versioonile viidatakse. Kui lepingu üldiste tingimuste kuupäeva ei märgita, leotakse lepingu lisaks lepingu allkirjastamise kuupäeval kehtinud tingimused. Lepingute üldtingimused on leitavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt http://www.mkm.ee/index.php?id=3680.

5.2 Ehitusnormid
Teise olulise aspektina tasub lepingus määratleda ehitusnormid, millest ehitamisel lähtutakse. Eestis on kohustuslike dokumentidena ehitusalal rakendatavad seadused, määrused ning nendega kehtestatud standardid. Ülejäänud standardeid ja norme kasutatakse kui dokumente, mille järgimine tagab heast ehitustavast kinnipidamise. Standardite kohta saate teavet Eesti Standardikeskusest www.evs.ee, ehitusnormide kohta Ehitusteabest. Eestis enamkasutatavamad normid on Ehitustööde Üldised Kvaliteedinõuded RYL, mis on tõlgitud ja üle võetud soomlastelt. Lepingusse tasub selgelt märkida, missuguseid nõudeid ehitaja kohustub järgima.

5.3 Kavand, projekt
Lepingus tuleb loomulikult võimalikult täpselt kirjeldada, missugune on lepingus kirjeldatud tööde tulemus, st mida ehitajalt (projekteerijalt, ehitusjärelevalve teostajalt vm) telliti. Siin viidatakse joonistele, kavanditele, kirjeldustele jne, mille järgi tööd tehakse. Tuleb silmas pidada, et mida põhjalikumalt on saavutatav tulemus ja selleni jõudmise protsess kavandatud ja dokumentatsioonis kirjeldatud, seda tõenäolisemalt jõutakse pooli rahuldava tulemuseni. Kokkuhoid kavandamisel tekitab tavaliselt hilisemaid lisakulutusi.

Allikad: Tehnilise järelevalve amet , Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Ehitusseadus
Viited: Ehitusala õigusaktid, Ehitistele esitatavad nõuded, Ehitamise dokumenteerimine

Õigusaktid

Ehitusala õigusaktid siin on seadused ning Eesti Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumite (Ehitusseaduse ja teiste seaduste alusel) kehtestatud määrused. Ehitusvaldkonna regulatsioon Eestis kuulub Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse.

Ehitusala õigusaktide terviktekstid Riigi Teatajas:

eRT – Elektrooniline Riigi Teataja > Ehitus ja planeerimine

* * *

Ehitusala õigusaktide kogu täiendamise ettepanekuid võib saata Ehitusala.ee/kontakt/

Normid

Ehitusala normid on õigusaktides sätestatud nõuded ehitistele ja ehitustoodetele.

Ehitusseadus: Ehitis peab olema projekteeritud ja ehitatud hea ehitustava ning ehitamist ja ehitusprojekti käsitlevate õigusaktide kohaselt ega või tekitada ohtu inimese elule, tervisele või varale või keskkonnale.

Hea ehitustava on kokkuleppeline dokument, seisukoht üldtunnustatud ehitusreeglite kohta. … >

Ehitistele esitatavad põhinõuded:

  • Mehaaniline tugevus, püsivus, kasutusiga.
  • Tuleohutus.
  • Kasutusohutus.
  • Tervislikkus, hügieenilisus, keskkonnaohutus.
  • Müratõrje ja heliisolatsioon.
  • Energiatõhusus – energiasäästlikkus ja soojapidavus.
  • Majanduslikkus – kasutus- ja korrashoiukulud, funktsionaalsus, otstarbekus.
  • Sobivus linna- või looduskeskkonda.

Standard on standardiorganisatsiooni poolt vastuvõetud dokument, mis sisaldab tehnilist kirjeldust või juhiseid tegevuse või selle tulemuse kohta ning mille kasutamine on vabatahtlik, välja arvatud juhul kui õigusaktis on mõnele standardile viidatud ning seeläbi muudetud selle kasutamine kohustuslikuks. … >

Tehniline kirjeldus on toote või teenuse omaduste loetelu, samuti neid omadusi mõjutavate protsesside ja tootmismeetodite kirjeldus.

Tehniline norm on õigusaktis sätestatud nõue, mis on esitatud toote või teenuse ohutuse, tarbija- või keskkonnakaitse või töötervishoiu ja tööohutuse tagamise eesmärgil.

SNIP

EPN

Eurokoodeks

Juhendmaterjalid

ET kartoteek

ETF kartoteek

RYL

Standardid

Dokumendid

Ehitamise tehnilised dokumendid Ehitusseaduse alusel on:

  1. Ehitusprojekt ja selle muudatused;
  2. Ehitustööde päevik;
  3. Kaetud tööde aktid;
  4. Töökoosolekute protokollid;
  5. Muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, nagu näiteks teostusjoonised ja ehitustoodete vastavussertifikaadid.

Eri liiki ehitiste ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad nõuded on kehtestatud
Majandus- ja kommunikatsiooniministri 27. detsembri 2002. a määrusega nr 71. Vaata > õigusaktid.

Ehitamise käigus tehtavad tööd dokumenteerib ehitamist teostav isik. Väikeehitise ehitamise korral ei ole nõutav ehitamise käigus tehtavate tööde dokumenteerimine. Enda tarbeks ehitatava üksikelamu, suvila, aiamaja ja taluhoone ehitamise tehnilised dokumendid koosnevad ehitusprojektist ja ehitustööde päevikust, kuhu kantakse eritööde ja kaetud tööde andmed mahus, mis on asjakohased ja otstarbekad.

Ehitusdokumentide blanketid ja ehitusala lepingute tingimused (kaetud tööde aktid, ehitustööde päevikud, ehituse töökoosoleku protokollid, betoonitööde protokollid, ehituse töövõtulepingu üldised tingimused, ehitusjärelvalve lepingu üldised tingimused, alltöövõtu üldised tingimused, juhtimislepingu üldised tingimused, projekteerimislepingu üldised tingimused) on müügil Ehitusettevõtjate liidus, Ehituskeskuses, mõnes kirjatarvete poes.

Messikalender

Ehitusala messikalender

Ehitusmessid, erialamessid, messireisid, messikeskused, messikorraldajad

14.-16.4. Maamess 2011, Tartu Näituste messikeskus

6.-9.4. EESTI EHITAB 2011, Eesti Näituste messikeskus

6.-8.5. Interjöör 2011, Aiandus 2011, Eesti Näituste messikeskus

13.-15.10. Tartu Ehitusmess 2011, Tööriist 2011, Sisustus 2011, Tartu Näituste messikeskus

13.-15.11. Ökomess ELUKVALITEET, Tartu Näituste messikeskus

16.-18.11. Instrutec 2011, Puidutehnoloogia 2011, Eesti Näituste messikeskus

Messiproff – Messikoolitus, messireisid, messistendide kujundamine ja ehitamine

Reisibüroo KAROL – Messi- ja äreisid

Eesti ehitab – Kevadine ehitusmess Tallinnas, Pirita teel, Eesti Näituste messikeskuses. Alates 1997. aastast toimuv iga-aastane rahvusvaheline ehitusmess on suurim erialamess Eestis.

Tartu ehitusmess – Sügisene ehitusmess Tartus, messi korraldab Tartu Näitused