Pirita tee ja Maarjamäe arhitektuuriväärtused – 6.4.2017 ekskursioon

Ringkäik Pirita teel ja Maarjamäel. Juhatab Arhitektuurimuuseumi teadur Mait Väljas. 

  • Neljapäeval, 6. aprillil ehitusmessil Eesti ehitab 2017. Kell 14:30, ruum A2 (teine korrus).

Algus ja sissejuhatus on Pirita tee 28, Eesti Näituste messikeskuse A2 seminariruumis kell pool kolm. Liigume Pirita tee äärsel alal, messikeskuse, lillepaviljoni, lauluväljaku, elamurajooni, mälestusvälja, ajaloomuuseumi ümbruses. Ringkäik kestab paar tundi. Mugavad jalanõud ja soojad riided – väljas on aprill. Täpsem kirjeldus allpool.

  • Osavõtt on tasuta, vajalik eelregistreerimine.
  • Registreerunud osalejate pääs messikeskusesse – mine kõigepealt INFOlauda (sissepääsu kõrval) – märksõna on “Ehitusala arhitektuuriretk“.

6.4.2017 retk - Pirita tee ja Maarjamäe arhitektuuriväärtused

Please wait...

Ehitusala seminaride info: Peeter Pihlak, (+372) 5644520


Pirita tee ja Maarjamäe arhitektuuriväärtuste ringkäigu ülevaade

Ekskursioon keskendub olulistele arhitektuuriobjektidele Maarjamäe asumis. Alguspunkt ja sissejuhatus toimub Eesti Näituste messikeskuses. Näitusekompleks jätkab rohkem kui poole sajandi vanust traditsiooni korraldada Maarjamäel väljapanekuid, mis algasid 1960. a ENSV rahvamajanduse näituse korraldamiseks püstitatud paviljonides. Järgnevatel kümnenditel edasi arendatud kompleksi ajaloost võib esile tuua 1977. a püstitatud Sinist paviljoni (praegune B-hall), mille Soome ehitajad püstitasid Soome ehitusmaterjalidest.

Piki Pirita teed Lauluväljaku poole liikudes jäävad vahepeale Valve Pormeistri projekteeritud lillepaviljon (1960) ja kohvik Tuljak (1965). Mõlemad on ikoonilised hooned Eesti olulisema naisarhitekti loomingus, mis eri põlvkondade jaoks kannavad eri kihistusi, seostudes eelkõige nõukogudeaegsete ülipopulaarsete lillenäitustega, kus sissesaamiseks tuli sadu meetreid järjekorras seista. Kohvikuhoone on hiljuti samanimeliseks restoraniks renoveerituna ka uuele elule aidatud (restaureerimisprojekt Apex AB, sisekujundus Tarmo Piirmets).

Tallinna laululava koos ümbritseva lauluväljaku kompleksiga kuulub Eesti 20. saj sümbolehitiste hulka, mis on tähelepanuväärne nii oma rahvuskultuuri järjepidevust kandvalt funktsioonilt, arhitektuurilt kui ka insenertehniliselt. 1957. a arhitektuurikonkursi võidutööd arendas Alar Kotli edasi koos Henno Sepmanniga. 1960. a valminud kompleksis peeti laulukaare all XV üldlaulupidu.

Lauluväljaku kõrvalt, paralleelselt Pirita teega väikeseid radu ja tänavaid kasutades, on võimalik jõuda tagasi Maarjamäele ning läheneda Maarjamäe lossile tagaküljest. 1874. aastal valminud historitsistliku, krahv Anatoli Orlov-Davõdovile kuulunud uhke suvemõisa projekti autor oli Peterburi Kunstiakadeemia professor Robert Gödicke. Kirju ja keerulise ajalooga lossikompleks on 1975. a alates kuulunud Eesti Ajaloomuuseumile. Hetkel suletud muuseumis on EW100 ootuses toimumas suured muutused – renoveeritakse lossihoone (KOKO arhitektid) ning valmivad välialad ja täiesti uus filmimuuseumi hoone (BOA OÜ, Innopolis Insenerid).

Korraks põikab ekskursioon sisse ka Maarjamäe elamurajooni, mis iseloomustab hästi sõjajärgset elamuehitust alates 1940. aastate lõpust, mis on juba iseenesest omapärane nähtus– individualismi ilming massiühiskonnas, kus ideaalis kõik elavad paneelikates, aga lihtsalt majaehituskombinaadid pole võimelised nii kiirelt tootma. Siia, kesklinna lähedasse aedlinna püstitasid oma projekti järgi majad ka mitmed tuntud arhitektid (August Volbergi maja Paju tänaval, Peeter Tarvase ja Endel Laasi majad Kose teel).

Ekskursiooni viimane punkt on Maarjamäe memoriaalkompleks, mis on Eesti maastikuarhitektuuri tippteos. Erinevalt paljudest teistest nõukogude perioodi monumentidest ja monumentaalansamblitest nii meil kui ka mujal endises NSVL-is, pole siin tegu lämmatava ja üledimensioneeritud skulptuurikompositsiooniga, vaid abstraktse ja maastikulise lahendusega. Maarjamäe „monumentaliseerimise” esimene peatükk oli arhitekt Mart Pordi ja skulptor Lembit Tolli poolt loodud Jääretke obelisk (1960), millele pärast 1965. a toimunud arhitektuurikonkurssi lisandus arhitekt Allan Murdmaa ja skulptor Matti Varik loodud memoriaal (I järk valmis 1975). Lähitulevikus lisandub vahetusse lähedusse, endise Saksa sõjaväekalmistu kõrvale, ka kommunismiohvrite memoriaal (arhitektuurikonkurss 2016, võidutöö autor JVR OÜ).

Ülevaate koostas Mait Väljas.

Ekskursioon toimub 6. aprillil 2017, ehitusmessi Eesti ehitab raames. Algus kell 14:30 Eesti Näituste messikeskuses. Osavõtt on tasuta, vajalik eelregistreerimine. Ürituse korraldab Ehitusala OÜ.

 

Kirjutas Ehitusala. 30. märts 2017