Ehitusala

1. oktoobril 2011 avati NO99 Põhuteatri uksed linnarahvale viimast korda kaemiseks, et seejärel black box lõplikult sulgeda.

Põhuteatri maja, ehituse ja arhitektuuri eksperiment Skoone bastionil, kestis viis kuud. Täpselt teatritegijate plaani järgi, maist oktoobrini.

On seda vähe või palju? Arhitektuuri kohta vähe, arvavad mõned, aga teatri kohta … Lavastuse, installatsiooni, eksperimendi, musta kuubiku ja põhumaja kohta? Kas arhitektuur on ajalik või ajatu? Aga teater? Kõik kaob, mõni asi on veidi püsivam.

Teatrimajast väljudes jääb näppu vaid kavaleht. Kuhu etendus kadus? Teatri ime on sarnane sellega, no näiteks, mida me teeme Ehitusala seminaridel, kus pildid ja sõnad hõljuvad ruumis ja see ongi väärtus.

Ehituskunsti ime sündis Põhuteatris läbi lavastuse. Hoone kõrgus ja kestvus, tulepüsivus ja energiatõhusus ei olnud imelised. Põhust sein oli vaid dekoratsioon. Milline teine lavakujundus ja teatridekoratsioon on pälvinud sellise surematu kuulsuse – ka nende jaoks, kes teatrisse ei jõudnud? Teater tegi ehitise uhkeks ja näitas, et arhitektuur on kunst.

Etendus on selleks korraks läbi ja must kuup tühjaks tehtud. Sündmus jääb meelde ja hinge. Midagi ei ole kadunud.

Põhuteater 1.05.2011-1.10.2011. Saluut NO99 ja Salto. Foto: SRIK.

Kalevipojad on Kanal 2 uus telesari, kus sangariteks kodust võõrsile pagenud eesti mehed. Laialtlevinud kõnepruugis nimetatakse neid – ehitajad Soomes leiba teenimas.

Ehitajad Eestist on – Kalevipoegade seriaali põhjal – siiski vaid eluheidikutest jobud. Selliste tüüpidega teleekraanil kohtumine meeldib kindlasti kõigile, kes end ise samas rollis tunnevad või nende üle naerda soovivad. 50-aastane torisev vana-kooli-mees, 40-aastane lootusetult võlgades ja (ehitus)oskusteta töötu, 30-aastane “brigadir”, eluvend ja mitmenaisepidaja ning 20-aastane süüdimatu nolk. Kaasaelajaid peaks jätkuma, sest mõlemal pool Soome lahte on ehitajate erinevaid tüüpe veel palju rohkem.

Tragikoomiliste tegelaste kehastamine telekraanil on artistidel õnnestunud suurepäraselt. Vahtplastist kiivriga labidamees on eriti vahva. Näitlejad saavad oma tööga hakkama sama hästi, kui tublid ehitajad Soomes. TV-staarid töömeestena on Andres Mähar (Anti), Ivo Uukkivi (Indrek), Vello Janson (Harald), Pääru Oja (Heiko). Soomlasest peremehe ja Viru hotelli ehitaja rollis on Asko Sahlman.

Võõrtööliste elu on värvikas ja seda on ka varem telepurgis ilmekalt demonstreeritud. Kaheksakümnendatel, Soome teleka kuldaegadel Eestis, seiklesid Briti müüriladujad Saksas. Seebi nimi oli “Auf Wiedersehen, Pet” ehk “Näkemiin vaan, muru!” ja aastakümneid hiljem püüti seda sarja ka taaselustada (1983-1986 ja 2002-2004). Üks peategelastest kandis naljakat nime Oz Osborne, keda mängis kitarrikantri harrastaja Jimmy Nail. Nalja sai palju, nagu meie kandis öeldakse.

Teisipäeva õhtul saame näha, mida kõike veel juhtuda võib, kui ehitusplatsil kohtuvad Eesti ja Soome.

Lisalektüür:
YLE – Kalevipojat Suomea rakentamassa.
Delfi – Eesti töömees: kui oled korralik ja töökas, on Soome tööandjad väga viisakad ja lahked.

Kõige populaarsem küsimus, millele Ökomässu korraldajad möödunud nädalavahetusel veel vastata ei osanud, kõlas – millal toimub jägmine Ökomäss? Huh! Ei tea jah.

Seekordne festival tõmbas ligi mahemeelseid mässajaid lähedalt ja kaugelt (8.-11.9.2011 Telliskivi loomelinnakus). Reedene seminaripäev oli kõige rahvarohkem ja sellest on siinpool eriti hea meel. Ökomässu seminar õnnestus SRIK-i ja Ehitusala koostöös.

Nagu üritustel tavaks, küsisid paljud huvilised, et miks Ökomässu kohta üldse nii vähe teavet jagatakse? Info levis internetis, ajalehes, raadios, teles ja tänaval. Ökomässu online kajastuse napp kokkuvõte ehk mida nad räägivad ja kirjutavad:

• Koguperefestival, kus otsitakse ja leitakse loomulikke eluviise. Ave Kuku raadios 14:29 AUDIO
• Ökomäss tutvustab / propageerib tervislikku elukeskkonda. +VIDEO. 10.9.2011 ERR Teadus Haridus
• Telliskivi loomelinnakus toimus ökomäss! VIDEO 10.9.2011 Reporter
• Galerii: Ökomäss Telliskivi loomelinnakus. 10.9.2011 Tallinna Postimees
• KGB maja uste teine tulemine. 9.9.2011 Ekspress
• Ökomäss kasutab ära nii kanepi, savi kui looma pealuu. 9.9.2011 Tallinna Postimees
• Ökomäss kutsub ka lapsi mässama. 9.9.2011 Delfi Täheke
• Ökomässajad hõivavad Tallinna. 9.9.2011 Publik
• Soovitan soojalt … Priit Hõbemägi Twitteris
• Ökomässu seminar: Ajatu arhitektuur, ökomaterjalid ja linnaruum. Eesti Arhitektuurikeskus

Mõned Ökomässu osalejad on ka blogipidajad ja kirjaosavad:

• Meeleolupilte ökomässust. SRIK
• Pildid – Rahvusliku Ehituse Selts
• We want our allotment back! ja Vaba peenar. Oaas arhitektid
• Ökomäss Tallinnas. Palupera Käsitöökoda
• Lastemuuseumi Pakenditöötuba ja Kätlin Luht`i ökotöötuba Ökomässul
• Põhuseinte ehitamise kursus 10.-11. sept. Loodusehitus ja Savikodu
• Etnobuss mässab Ökomässul. Etnobuss
• Ökoökoökoökoökoööö. Tisain

***

Kellele seekord infot nappis, eks siis vaatasid sinnapoole, kus Ökomässu ei märgatud: Roheline värav “ökomäss“, Bioneer “ökomäss“, Maaleht, Päevaleht, Äripäev, Ehitusuudised, Õhtuleht, Terevisioon, Ringvaade, TV3, Vikerraadio …

Tulevikus paremini – ökovestluse võimalused info jagamiseks: Uus ökofoorum (okofoorum.estdr.org), Keskkonnafoorum (keskkond.forumotion.net), Naisteka foorumi ökonurk (naistekas.delfi.ee/foorum/list.php?88), Keskkonnaabi (erikpuura.wordpress.com), Roheline tee (roheline-tee.blogspot.com), blogid, foorumid, facebook, twitter … …

Pilleriin.ee: “ning selle, et Ökomässu raames oli töötuba, mille käigus õpetati kõigest kättejuhtuvast midagi ilusat tegema, nojah, selle lugesin ka linnas plakatilt veerand tundi peale töökoja algust. ei jõua kõigega kursis olla, kui ühel laupäeval toimub NII palju asju”

***

Palju elevust tekitanud uus keeleseadus toob kaasa muudatused ka nimede kasutamises. Võõrkeelsete nimedega ehitusettevõtted, ehituskaubamajad ja ehituspoed on uuenduste ootel.

“1. juulist jõustuv uus keeleseadus sunnib Eesti ettevõtjaid, kes oma nimes kasutavad võõrkeelseid sõnu, neid riigikeelde tõlkima”, kirjutab E24 Majandus. “Jõustuv keeleseadus toob tänavapilti rohkem eesti keelt”, väidab Delfi Majandus.

Palavad tervitused keeleseadustajatele ja -seadistajatele. Tõlgime kõik ära! Sõnastikud on meil olemas või kui ei ole, siis poest ikka saab. Google tõlge ei ole keeleseadusega kursis.

Mis Bau? Miks Baufof, milleks Bauhaus? Miks “nemetskimi bukvami”? Kooskõlas uue seadusepügalaga ja koduselt kõlavad – Ehitushoov ja Ehitusmaja.

:-/ Ei ole aprill, on juuni. Disainiuuendused via Pixel.

Raamatusarja Jalutaja teejuht uus raamat Kadriorg on nüüd müügil. Mõned pildid raamatust.

Arhitektuurikirjastus Solness kutsub jalutuskäigule Kadriorus. Ringkäiku juhivad raamatu autorid.

• Kolmapäeval, 4. mail – arhitektuuriteadlane Karen Jagodin.
• Teisipäeval, 10. mail – ajaloolane Robert Nerman.

Jalutuskäik algub päikesekella juures kell 18. Palume ette registreerida 6457189 või liina.janes@tallinnlv.ee

Vaata ka muinsuskaitsekuu 2011 nende ja teiste ürituste kava.

.

Ehitusmess on avatud. Eesti ehitab Estbuild 2011 lõi uksed valla 6. aprillil. Kell 12 kuulutas majandusminister Juhan Parts Eesti Näituste messikeskuses neli päeva kestva ehitusala suursündmuse avatuks.

Kaheksa minutit hiljem avati veel teine ehitusmess, mis on seni vähem tähelepanu pälvinud. Eesti Interneti Sihtasutus registreeris kell 12:08 domeeni ehitusmess.ee. Registreerijaks on Kava.ee TV24 OÜ.  Ehitusmess.ee veebileht siiski veel avatud ei ole.

6. aprillil vabanes ligi 38000 .ee alamdomeeni, mille õigused seniste kasutajate poolt, domeenireformi käigus, uuendamata jäid. Samal päeval registreeriti neist uuesti umbes 1500 domeeni, nende hulgas ka ehitusmess.ee.

Ehitusega seotud ja veebiaadressiks sobivad sõnad, mis seni ümberregistreerimata, neid on veel päris palju. Ehitus, ehitamine, ehitaja ja teised sarnased sõnavundamendid annavad üllatavaid tulemusi ja Eesti Interneti SA nimekirjas on saadaval üle 350 ehitusvaldkonda sobivat ja sobimatut .ee domeeni.

Näiteks: 1001ehituskaupa, 123ehitus, aaehitus, abcehitus, hansaehitusgrupp, arkoehitusgrupp, ehitajale, ehitajatetee, ehitamemaja, ehitan, ehitax, ehitek, ehiter, ehitis, ehitus.pri, ehitus1, ehitusabitehnika, ehitusassad, ehituse, ehituseabi, ehitusest, ehitusfaktor, ehitusfirma, ehitusfirmad, ehitusfoorum.pri, ehitushanked, ehitusjurist, ehituskaar, ehituskauplus, ehitusklots, ehituskunstnikud, ehituskvaliteet, ehitusladu, ehitusline, ehituslux, ehitusmees.pri, ehitusmeeskond, ehitusmeister, ehitusmeistrid, ehitusnurk, ehitusoksjon, ehituspartner, ehituspilt, ehitusplaadid, ehituspoisid, ehituspraht, ehitusprofiil, ehituspuusepad, ehitus-remont, ehitusselver, ehitusservice, ehitusstuudio, ehitustaxo, ehitusteenus.fie, ehitustelk, ehitustellingud, ehitustood.pri, ehitustooriist, ehitustransport, ehitusveeb, ehitusvelled, ehitusviimistlus, ehitusyksus, krisehitusgrupp, zuranehitus. Ning veel mõned “kahekümneneljased” 24.ee domeenid, nagu: ehita24, ehitame24, ehitusabi24, ehitusmasinad24, ehituspood24 ja ehitusmeister24. See on vaid väike osa.

Ehitusmess.ee – kuidas Kava.ee TV24 OÜ ehitusmessi domeeni kasutama hakkab, kas nad korraldavad ehitusmessi näituseväljakul või messikeskuses või supermarketis või internetis või televisioonis – ja kõik need teised kavalad küsimused – sellest ei ole mul vähimatki aimu. Kas kellelgi teisel on?

Seni annab päringule konkreetse vastuse vaid internetibrauser: “Firefox can’t find the server at www.ehitusmess.ee.”

Eesti ehitab 2011 – Estbuild – rahvusvaheline ehitusmess Eesti Näituste messikeskuses. 6.-9. aprill.

6. aprillil, messi avapäeval, toimub Eesti suurima messi raames – Ehitusala välkfoorum ehitusmessil.
Foorumi lektor on Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing.
Ehitusfoorumil osalemine on tasuta, eelregistreerimine vajalik.

Kalendrikevad algas täna öösel. Päriskevad – sellega läheb veel veidi aega kuni ehitusplatsid lume alt välja sulavad. Aga Ehitusala seminarikevad algab aprillis – meil on selleks kaks head kevadist uudist.

6. aprilli avatakse kevad Eesti ehitusturul – algab ehitusmess ja toimub ehitusfoorum.

Ehitusala välkfoorum ehitusmessil – traditsiooniline saalifoorum, kolmandat aastat järjest. Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing analüüsib sula saabumise võimalusi majanduses – Kevad Eesti ehitusturul – ja ehitusvaldkonna asjatundjad on kutsutud kaasa rääkima. Kas ehitusfoorumile järgneb sula majnduses, nagu kalendrikevadele sulalumi töömaal? Tule vaatama ja kuulama.

Eesti ehitab 2011 (6.-9.4.) messi avapäeval messikeskuse konverentsisaalis toimuvale arutelule on vaba sissepääs ja lisaks – eelregistreerunutele – prii messipääse.

19. aprillil on Kevadseminar arhitektidele ja ehitusspetsialistidele Padise mõisas. Kevadel lihtsalt peab linnast välja saama. Sõidame siis seminarile, bussiga.  Kes kevadseminarile ei jõua või ei mahu, saab tulla sügisseminarile Lõuna-Eestis, samal teemal – Kaasaegne energiasäästlik kodu.

See ei ole veel kõik, kevadised seminarid jätkuvad maikuus ja häid uudiseid tuleb lisaks. Ehitusala.ee korraldab. :-)

ETV uus teadussaade, Neeme Raua juhtitud “Püramiidi tipus”, tutvustab maailma tippteadlasi, kel juured Eestis. Laupäeviti kell kuus õhtul.

22. jaanuari telesaates rääkis Torontos töötav arhitekt Tõnu Altosaar, missugune on uusim pilvelõhkujate ehitamise tehnoloogia.

• Püramiidi Tipus | Tõnu Altosaar. Video (27 min) ETV arhiivis.
• Veebiakadeemia pakub Püramiidi tipus käsitletud teemadele lisateadmisi.
• ERR | Teadus | Tõnu Altosaar: pilvelõhkujate ehitamise tehnoloogial ei ole piire.
• Veebiakadeemia YouTube, hulga videoklippe.

Lisaks paar videolugu eelmistest aastatest – Tähetund | Tõnu Altosaar ja Pealtnägija | Tõnu Altosaar

Tasakatus ehk lamekatus kogub talve jooksul hulga lund, mille kevadpäikese kiired sulatavad raskeks jäiseks massiks. Katuse all elades võib see jääda märkamata – kui just õnnetust ei juhtu.

Lamekatuste konstruktsioonid ja katusekattematerjal ei pruugi suurele lumekoormusele vastu pidada. See kehtib just tänapäevaste hoonete puhul. Korterelamud, spordihallid, tootmishooned, laod – lumi katuse pinnal võib kaaluda kümneid tonne, sula ja jää muudavad selle veel raskemaks. Katusele kogunev lumi on ohtlik. Katuse puhastamine, lume ning jää eemaldamine on maja haldaja kohustus ning selle eest vastutab ehitise omanik.

Mõned soovitused – lamekatuse puhastamine lumest ja jääst:

• Hoidu katusekatte vigastamisest. Ei ole vaja minna põhjani, katusele võib vabalt jätta 5-10 cm kihi.
• Kasuta plastlabidat ja harja. Mitte mingil juhul ära puhasta katust metalllabida, kirve ja kangiga, nagu vahel näha võib.
• Nõukaaegse korterelamu lamekatus kannatab lume ära, parem on mitte torkida.
• Jääpurikad räästas peab eemaldama, need on ohtlikud inimestele.
• Jää võib ummistada äravoolukaevu või lihtsalt takistada vee äravoolu. Sulata jää kuumaõhupuhuri või kuuma vee abil.
• Kutsu katust puhastama katusemehed, kellel on vastavad kogemused, kes teavad tööga seotud ohtusid ja kes on võimelised ka juhuslikke vigastusi parandama. Lume eemaldamiseks võid pöörduda katuse- või ehitusfirma poole.

Alo Karu on kirja pannud põhjalikud nõuanded – Lumi ja jää lamekatustel.

Värske kultuuripealinna merepiiril avasilmi jalutades võib märgata huvitavaid väljavaateid.

Noblessneri sadam ehk Peetri sadam on Põhja-Tallinnas, Kalamaja kalmistupargi taga, Miinisadama ja Lennusadama vahel. Tööstuse 48, BLRT Grupp, Tallinna laevaremonditehas.

Tallinna südalinnast on siia 5 minuti tee. Bussipeatus on maja ees – Volta, buss nr 3. Jala või jalgrattal tulles – rannapromenaadi veel ei ole, aga kultuurikilomeetri kergliiklustee piki vana raudteetammi kulgeb Linnahalli, Kultuurikatla, Lennusadama ja Meremuuseumi vesilennukite angaaride juurest.

Ajalugu, arhitektuur, mälestised. Laevatehas rajati eelmise sajandi algul ja esimese ilmasõja ajal ehitati siin Tsaari-Venemaa allveelaevu (Robert Nerman, PM 2006).

18 arhitektuurimälestist – ehitised aastatest 1914-1915 – Noblessneri laevatehase veetorn-elamu, administratiivhoone, Tööstuse tänava poolne metallaed koos väravatega, laevatehase elling, ladu, akumulaatoritsehh, elektrijaam koos korstnaga, raudteeviadukt, värvilise metalli valukoja korsten, abi-remonditsehh, koostetsehh, laevaehitustsehh ja valukoda korstnaga, laevasüsteemide tsehh, inseneride elamu, inseneride elamu kuur, jääkelder, pesuköök, tall-tõllakuur – paiknevad Noblessneri sadama alal ja kõrvalkruntidel, Tööstuse 46, 48, 52 (Kultuurimälestiste register).

Noblessneri jahisadam on laevatehase kõrval, jahisadama operaator on Sailinvest – Port Noblessner. Sadama arendaja on avamerepurjetaja ja arhitekt Jaanus Tamme – Äripäev, Päevaleht.

Kultuur Noblessneri valukojas. Tõnu Kaljuste korraldamisel toimuvad Nargen festivali kontserdid, Veljo Tormise ja Arvo Pärdi pidunädalate sündmused, 2011 etendus Wagneri Parsifal. Ka teised üritused. Motonäitus MOMA 2010. Etenduspaik – Epl. Valukoja taasavamine – pilt.

Üks meresinine unistus – ehk randub siin kultuurisadamas ka Louis Kahn’i projekteeritud ja Pittsburgh’is ehitatud laulupraam – Point Counterpoint II. Symphony barge by Louis Kahn. Lavalaeva omanik ja dirigent Robert Boudreau soovib tuua kontserdipraami Eestisse 2011 suvel – AWSO tour.

Noblessneri sadam on põnev koht. Sajandivanune miljöö, linna ja mere suunas avanev ja arenev ruum.

Noblessneri sadama pildid – Ehitusala.ee

Lume eemaldamine katuselt on vajalik. Kuidas lumi katuselt alla saada, kui lund ja jääd on liiga palju ja lumekoristajatel tööd veelgi rohkem? Õiged riistad on lumetõrjel suureks abiks.

Uued tööriistad, katustelt lumekoorma eemaldamiseks, on arendatud Soomes. Lumerohkel talvel on nutikad leiutajad loonud kaks seadeldist, mis toimivad lihtsa juustuhöövli põhimõttel ja kukutavad lumeraskuse kerge vaevaga.

Mõlemad lumelibistajad on värskelt patenteeritud ja alustatud tootmist. Nimed ja hinnad on samuti olemas – Kare Kaappari maksab 120 € ja Lumitapio saab tellida 89 € eest. Vahendeid on hea kasutada viilkatusel, karekaapparit saab upitada nii katuselt kui maast ja lumitapio sobib ka tasakatusele.

Vaata oma silmaga: soomekeelne uudisvideo (2 min).

Lumelapatsi, lumereha või katusekaapija võib valmistada ka ise. Lihtsamat sorti töövahendi meisterdamiseks on vaja pikka ja kerget toru, tükike ehitusplaati, libedat kilet ja käteosavust (kui viimast ei ole käepärast, piisab heast pealehakkamisest :-)).

Katus puhtaks, lumi hange!

19. novembril 2010 on taas SOOJUSPUMBA PÄEV.

Soojuspumpade päralt on tulevik!
Seminar toimub Tehnikaülikooli Energeetikamajas algusega kell 10.
Päeva korraldab Eesti Soojuspumba Liit ESPEL. Soojuspumba päeva infot jagab  ESPEL-i tegevdirektor Jüri Miks, 5086772.

Seminari päevakava, info ja lektorite tutvustused on näha www.espel.ee

Soovitame osaleda.

Täna ennelõunal heitis mu sõber võrgustikus küsimuse: “Kas kellelgi leidub mõni härra, kes huvitub vannitoa valmis ehitamisest ja plaatimisest?” Kindlasti leidub. Küsimus ei ole siiski ainult huvis, see tegija peaks ka oma tööd hästi teadma. Tundub iseenesestmõistetav? Muidugi, aga tööoskuse toonitamine ei ole mitte liig, sest hea töö tegijaid on paraku raske leida. Ja kuidas sa hindad võhivõõra käteosavust, kui sul on mahti vaid tema sõnaosavuse kuulamiseks? Võimalusi selleks ju on, aga ikka kipume tegema vigu …

Mida siis soovitada sõbrale? Esimene samm on juba hea: küsi tuttavatelt (ja ära unusta allikakriitikat). Võta aega. Kiirustamine ei tule kasuks, ära sea kiirust esmatähtsaks, vaid nõua kvaliteetset tööd. Raha ei pea ette maksma (sa ju “pandid” oma ruumi ja ostetud materjalid). Ja leping, kirjalik leping, näidised on siin – Aktiva.ee töövotuleping ja siin EAS lepingute näidised. Kui ehitad maja ja vajad enam infot, kuidas koostada korrektne ehitustööde töövõtuleping, võib olla kasuks majaehitaja ekursus Ehituslepingu sõlmimine. Ehitusettevõtja tausta tasub vaadata Majandustegevuse registris MTR. Hea töö tellimine lühidalt – soovitused, aeg, raha, leping, kvaliteet.

Soovita head töömeest. Soovita paremaid nõuandeid. http://www.facebook.com/ehitusala

Nad on tegelikult juba kohal.

Kui sa loed lehest, et Pärnu teetöödel on prefektuuri ametnikud tabanud mõne ilma tööloata, aga muidu tubli läti töömehe, siis on see lihtsalt üks kollase onlaini uudis.

Aga kui maja akna taga tellingutel turnivad oranzide kiivritega mehed, kes räägivad võõras keeles, siis on see saldejumpslik reaalsus.

Lähen teen ühe jäätise selle peale.

Videolink

Siin on hea pakkumine. Palun aita meil teha reklaami Ehitusala suvekoolile ja me hindame sinu tegu. Hea promokirjutise eest anname suvekooli osavõtukoha 860 krooni väärtuses – tasuta. Tee nii:

1. Kirjuta Ehitusala suvekoolist oma lehel ja soovita sõpradele – blogis, Facebookis, Twitteris, meililistis … vabas vormis, lühidalt, vastavalt oma võimalustele.
2. Kirjuta kommentaar FBs – facebook.com/ehituslahendused või facebook.com/ehitusala. Anna teada, mida sa tegid, saada viide.
3. Esimese tasuta koha võitja valib välja fortuuna Säästvad Ehituslahendused FB lehel peale jaanipäeva.
   Teise tasuta koha võitja kuulutame juuni viimasel päeval ja selle saab Ehitusala suvekooli parim reklaamija.

Kui head koguneb väga palju, siis anname veel. :-) Kui sa ei tea, mida kirjutada või reeglid tunduvad karmid, ära muretse – peaasi, et kirjutad ja hiljem teada annad.

Ehitusala suvekool 2010 toimub 15.-17. juulil Varangu mõisas ja ümbruses. Kursuse juhendaja on Lea Stroh.

• Ehitusala suvekool 2010 Varangu – kursuse üldinfo ja registreerimine
• Ehitusala suvekool 2010 DETAILID – ajakava, viited ja täpsustav info osalejatele

• ARVAMUSED – osalejad kirjutavad Ehitusala suvekoolist
• 2009 BLOGIS – suvekool eelmisel aastal Soomaal, Tipu koolimajas
• 2009 PILDID PW – 7 albumit, Picasaweb
• 2009 PILDID FB – 59 pilti Facebookis
• Ehitusala suvekool – kõik viited ehitusala.ee/suvekool

Kolm lugu tööteemal. Siinpool ei ole küll tööbüroo, aga töö otsimisest, pakkumisest ja leidmisest võib kirjutada ikka.

Esimene.

Ehitusettevõte Tartus pakub koostööd ehitusjuhile – sellesisuline teade saabus minu postkasti mõni aeg tagasi. Lisatud põhjalik kirjeldus ja tingimused. Vastasin ja lubasin otsingukuulutust jagada, mida nüüd ka vabas vormis teen. Konkreetne tööpakkumine sisaldab nõudmised kandidaadile:

Töö- ja juhtimiskogemus ehitusel projekti- või tegevjuhina, ehitusinseneri haridus, soovitavalt projekteerimis- või restaureerimistööde kogemus ja teadmised. Huvi ja motiveeritus keskkonna- ja energiasäästliku ehituse ja ehitusmaterjalide valdkonna vastu. CV ja sooviavaldus saata: info@ravelin.ee, Tiiu Zibo, OÜ Ravelin.

Töökuulutus on siinkohal vahendatud, lisada veel soovid. Julget pealehakkamist ja edukat kandideerimist ehitusinseneridele. Ravelinile head ehitusjuhti.

Teine lugu.

Sirvisin kirjutisi tööportaali blogis ja märkasin autorite hulgas inimest, kes hiljuti osales Ehitusala seminaril. Äratundmisrõõm ja kerge üllatus, aga muidugi – reaalne elu – tööd on ju vajaka, tööpuudus on kuri ja tööotsijatel on kindlasti põhjust käia koolitustel. Sellest, et masuaega tasub enesetäiendamiseks kasutada, olen kirjutanud varemgi. Õppida võib ka suvel, näiteks Ehitusala suvekoolis.

Tööportaali blogi on tõesti põnev. CV-Online on kaasanud tööotsijad, kes kirjutavad oma kogemustest ehk “tööotsingutest ja elu-olust tööotsijana”. Lood on kaasakiskuvad ja näitavad suurepäraselt tööotsija tausta, mida üks kuiv elulookirjeldus mitte kuidagi ei suudaks avada. See on väga hea võimalus nii töö otsijatele kui ka pakkujatele. Loe ja leia parim töötaja ja parim amet http://parimamet.wordpress.com/

Kolmas lugu.

Eilsel kohtumisel partneritega tuli jutuks, et plaanid on suured, aga tööd oleks vaja … Jah, just.

Kunagi pääses Rauakooli Kopli trammiga, aga need ajad on möödas. Mustamäe liivaväljadele rajati uus kool ja ka sellest on aega kulunud juba pool sajandit. Vahepeal on instituudist saanud ülikool ja ja TPI hoonetekompleks kasvanud ülikoolilinnakuks. Ja see linn näeb värske välja.

Mõne päev eest anti Tallinna Tehnikaülikooli linnakus kahele teele ja peahoone uksesisele nimed. Vana raamatukogu kõrvalt läbi campuse kulgev rada on nüüd Tipi tee ja metsa ääres on Rauakooli tee. Igavene üliõpilane Juulius seisab aga nüüd omanimelisel platsil, mida varem lihtsalt peahoone lipuväljakuks kutsuti. TTÜ aadress on endiselt Ehitajate tee 5.

Kohe Tipi ringi kõrval on kaks uut hoonet – raamatukogu, uhke aadressiga Akadeemia tee 1, ning majandusteaduskonna ja sotsiaalteaduskonna õppekorpus, Akadeemia tee 3.

Ehitusala seminar Aluthermo soojusisolatsioon, hoonete õhupidavus ja säästlik ehitamine – toimub täna Akadeemia tee 3. Seminari kavas on ka ringkäik õppehoones, mida juhatavad arhitektid Katrin Tomberg-Tohter ja Päärn Volk.

Orienteerumiseks TTÜ kaardivalik.

Ehitusuudiseid Hiinast, Austraaliast ja koduvabariigist.

Tallinnas, aastavahetusel, Aasta ehitaja tiitli üleandmisel, puhus majandus- ja kommunikatsiooniminister otse kõnepuldist: “Eesti majandus ei ole enam põrsakese ehitatud põhumaja, mille saab ühe hingetõmbega pikali puhuda …”. Kõnepult asus värskelt varisenud Solarise keskuse katuse all ja auhinnasaaja oli, väärikas mees, aga ikka samast, Solarise ehitanud firmast. Elu võllahuumor.

Hiinas. Nädal tagasi avas meie välisminister, Eesti majanduse toetuseks, 60-miljonilise põrsakeste maja, Shanghai EXPO maailmanäitusel. Eestlaste juhtimisel, hiinlaste nobedate näppude poolt püstitatud, ilus värviline Eesti paviljon, hellitusnimega Lõngakarp, peab püsima sügiseni. Paviljoni täidavad värvilised põrsad. Kus’sa muidu ikka nalja saad, kui ise ei tee.

Austraaliast saabus täna Eestisse kogenud põhuehitaja Frank Thomas. Kauget külalist ei võõrusta ei välis- ega majandusminister, vaid ikka sõbrad loodusehitajad – Säästvad Ehituslahendused. Koos külastavad nad renoveeritud maju ja kortereid Tallinnas ning osalevad Järvamaal kuivkäimla ehitusel.

Saksamaal, Sieben Lindeni ökokulas toimus aprillis põhumaja ehituse seminar ja suurem ühisehitamine. Rahvusvahelises seltskonnas osales Savikodu mees Knut Klais, kes plaanib nüüd oma ökoehituse kogemusi jagada suvistel talgutel ja koolitustel Eestis.

Lõpetuseks optimistlik tsitaat ministrilt, ikka samast lõigust: “… Kuigi tõesti, põhumaju ehitavad mõned siiani, on olukord hoolimata levinud pessimismist kindlam kui kuus-seitse aastat tagasi.”